Viimane hommikujooks
Hommikujooksud on Kurka ühed mõnusamad asjad - äratus kell 8, kiire hammastepesu, rivistus ja jooksma. Uni pole veel silmast läinud ja esimesed sammud on tõeliselt rasked, kuid kui siis Haanja nõlvade vahele keerad ja suvine hommikupäike juba kõrgelt sulle silma särab tuleb naeratus vägisi näole ja samm muutub lausa lendlevalt kergeks. Eriti suurepärane on see, nagu viimasel hommikul oli, kui klappidest tuleb lemmikmuusika (eriti sobilik (natukene unise meeleoluga) 30 Seconds to Marsi lugu - Bright Lights, mis meenutab meile kõigile kolmele just Kurka hommikuid ja Haanja mägesid.) See on lihtsalt suurepärane tunne, ning nii kaif oli seda viimast korda kogeda ning veel mõnusam pärast seda ka viimast korda suvehommikuselt soojas järvevees mõnuleda. Trenni tehes sünnivad tõelised mälestused!
Ülejäänud hommik kulus pakkimisele, mille arvelt vennad trennis käisid - mina (Karl) ainult puhkasin ja puhkasin, kuigi Alari soovitas teha kerge ujumise, kuid mu jõuvarud olid nii otsakorral, et otsustasin, et enne triatloni enam ühtegi trenni ei tee, vaid puhkan nii palju kui võimalik - ning seetõttu jäime koristamisega natukene hiljapeale, kuid saime ikkagi eeskujulikult kõik korda.
Imelik, kui kiiresti see laager läks. Nagu poleks olnudki. Nagu alles oleksime jõudnud ja juba ongi läbi... Sellegipoolest möödus imelised seitse (+2 poolikut) päeva, mille jooksul tegin 20 pikka trenni - 6 pikka (+3 poolikut) ujumistrenni, mille jooksul ujusin 12000 m (12km!), 3 rattatrenni, mille jooksul sõitsin 124 km, ning 7 jooksutrenni (enamasti hommikujooksud) - 28,5 km ja 5 ülirasket jõusaali treeningut.
Varsti saab valmis ka meie treeningfilm, kuhu on ka kõik mälestused ja rasked treeningud püütud, et kõiki neid pingutusi ja mälestusi ka visuaalselt teiega jagada!
Kurgjärvelt Taevaskojasse pildistama
Viimasel poolikul päeval jõudsin (Hans) teha veel hommikuse trenni. Kuid kahe tunni asemel tegin vaid kergelt poolteisttundi. Siis pakkisimegi asjad ja läksime bussi peale. Kuna mul oli aga plaan koheselt peale laagri lõppu edasi matkale minna, siis mina läksin Tartus koos Karliga bussi pealt maha ja vanemad võtsid meid sealt peale.
Loodetavasti järgmine aasta jälle
Täna on Kurka viimane päev... Päris kurb tunne on sees, sest siinne rutiin, loodus ja trennitegemine on kōik väga nauditavad. Hommikujookski tundub tavalisest lühem. Pärast hommikusööki koristame kiirelt kämpa, sest tahame jōuda veel viimasesse trenni enne kui siit lahkume. Võtame viimast!
Ilm on jahedam ja päris tuuline, kuid kuna mu (Joel) viimaseks trenniks on lõigutrenn Protsendikal, (see on ca 12%ne 250-meetrine tõus, kust jooksen üles 10 kiiret lõiku), siis olenemata veidi jahedamast ilmast olen poole trenni ajal juba läbimärg. Jooksin soojenduseks ca 40 minutit ja natuke alla 8 km ning venitasin mõned minutid, siis alistasingi lõikudega. Alari oli soovitanud, et teeksin lõigud umbes 50-55 sekundi pikkused ja nende vahele kuni 3 min puhkust. Mu lõigud tulid aga kõik alla 53 seki ja viimased tegin isegi kiireminigi, umbes 50 sek, lõikude vahelisel ajal kõndisin tagasi mäest alla, venitasin ja lõdvestasin lihased. Päris viimase lõigu otsustasin teha nii, et annan endast 100% ja jooksen nii kiiresti kui suudan. Selle ajaks tuli 46 sekundit ja pärast olin ikka täitsa läbi. Trenn oli väga intensiivne, kuid taastusin iga puhkepausiga ilusti ära, sellegipoolest olid jalad trenni lõpuks päris väsinud, kuid see tegi mulle pigem headmeelt, sest muidu oleksin tundnud, et ei andnudki endast viimases trennis maksimumi ja see näitas ka, et olen laagris päris korralikult trenni teinud.
Hea oli ka see, et Karl tuli mu viimast ja kõige intensiivsemat trenni filmima, sest siis on tulevas lühifilmis näha ehedat tööd, higi ja vaeva, mis arengusse tuleb panna. Justnimelt Protsendika lõigutrenn on minu jaoks Kurka kõige olemuslikum, raskem, kuid samaaegselt ka nauditavam trenn. Usun, et ta sai väga häid kaadreid ja head filmimaterjali.
Kämpat üle andes ja asju võttes jäime rääkima ühe mehhaanikuga, saades teada, et ka spordilaagri personal on meie blogi lugenud, mis valmistas vaid headmeelt! Samuti ütlesime ka, et tulemas on treeningvideo, mille valmides neilegi kindlasti teada anname! Oleme vendadega väga tänulikud ja rahul siinse laagri korralduse, sportimisvõimaluste ja toredate inimestega (nii treenerite, kokatädide, huvijuhi, arsti kui ka kõigi teistega), kes on teinud siinse olemise nõnda mõnusaks!
Loodetavasti saame järgmiselgi aastal tagasi minna, sest Kurka on koht, kus kohtuvad toredad inimesed, suurepärased spordivõimalused, ilusad ilmad (vähemalt meil on iga aasta küll niimoodi vedanud), kaunis loodus ja motiveeritud sportlased!
Suur aitäh kõige eest nii Alarile kui Kurgjärve Spordibaasile!
Teeksin ka lühikese kokkuvõtte sellest, palju sai joostud ja trenni tehtud:
Liitsin kokku kõikide trennide kilomeetrid ja üllataval kombel jooksin sel aastal täpselt sama palju kui eelmisel: 152 km, kokku tegin jooksutrenne üle 17 tunni.
Jõutrenne tegin kokku 7, millest kolm olid staatilised jõutrennid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar