Hommikul jooksime kergelt Kurkalt Haanjasse ja tagasi(kokku 3km) ja siis otse Vaikjärve ujuma. Sellised suvehommikud, kui väljas on tõeline leitsak ja palavus annab juba kella 8st tunda, on mõnus järvevesi vägagi kutsuv ja värskendav. Kuid tänane hommik oli niigi külm ja joostes panime juba mitu kihti selga, siis tundus järve hüppamine küll kõige ebameeldivam tegevus. Tuli mõtlemata ära käia ja pärast välja tulles oli erakordselt värske tunne! Mina(Hans) võtsin veel eesmärgiks, et tõmban iga hommik lõuga ja venitada. Seda kerget hommikujooksu nimetame järgnevalt esimeseks trenniks.
Hommikusööki saab kella 9st ja pärast seda on aega, et kämpasid koristada ja puhata. Minu puhul on aga ajast pigem puudu, sest kui soovin teha pikki rattatrenne, siis kahe söögikorra vahele suudan need vaevu ära mahutada.(Hommikusöök kella 9st, lõuna 14st ja õhtusöök kell 19st) Seega igapäevaselt jääb mul Kurkal oluliselt vähem aega puhkamiseks, kui teistel - lähen trennidesse varem ja saabun hiljem. Sest praegu on erakordselt oluline teha pikki rattatrenne, et taastata üldist füüsilist vormi pikkade distantside suhtes. Sest TriSmilel pean sõitma 100 km eraldistarti ja organism peab selleks eelnevalt valmis olema.
Veidi lähemalt TriSmile111 võistlusest: selle puhul on tegemist 111km distantsiga, kus esmalt ujutakse 1 km, siis sõidetakse 100km ja võistluse lõpetab 10km jooksu. Triatleedid teevad seda ka individuaalselt, kuid teine võimalus on teha seda meeskondlikult, täpselt nii me teemegi. Selle distantsi puhul on selgelt näha, et ratas on kõige kaalukam, sest ajaliselt jääb see rohkem kui kahe ja poole tunni kanti. Ujumine võtab alla 20 minta ja jooks alla 40 minuti. Seetõttu lasub minul omamoodi kohustus ja see innustabki mind terved päevad trennis olema.
Teine, päevane trenn on päeva kõige olulisem ja tavaliselt ka kõige pikem. Mina läksin päevasesse trenni juba poole 11st, sest olin plaaninud, et teen ühe pikemat sorti trenni. Vihmase ilma tõttu tõmbasin selga oma vanad Kalevi Jalgrattakooli(KJK) riided, sest ei soovinud lumivalgeid ja täiesti värskeid Sportlandi riideid kohe esimese trenniga ära rikkuda.
Kui eilne intsident rattaga tõmbas mu motivatsiooni ja tuju täielikult alla, siis tänane hommik oli hoopis vastupidine. Sest minu puhul on tegemist climeriga ja esimest tõelist trenni ootasin väga suure entusiasmiga, tahtsin juba neid tõuse võtta. Lisaks andis ülevale meeleolule veelgi rohkem juurde see ilm, sest armastan trenni teha, kui sajab paduvihma. Seega sõita üksinda, keset tõuse, laskumisi ja kitsaid kurvilisi Lõuna-Eesti teid, kui mõlemal pool ümbritseb mets ja kõrgemad künkad on mattunud udusse, on parim kooslus. Seetõttu läks 3 ja pool tundi trenni märkamatult. Meil oli trennis kombeks öelda selle peale: "Kasvata iseloomu, mis sa nendest pilvedest ikka vahid." Ühesõnaga, trenni tuleb teha trenni pärast, mitte muretseda kas taevast võib midagi alla sadada või mitte. Pealegi, pole vale ilma, vaid on lihtsalt vale riietus. Trenni lõpuks oli temperatuur tõusnud ja ilm pehmemaks läinud. Jõudsin vaevu, kerge hilinemisega, sööma. :D
Päevane trenn ise oli aga päris raske, sest sõitsin üle-eelmise EMV rada, millel on hulganisti tõuse ja laskumisi ning kaks protsendikat. Mis on umbes 12 %, kuid ühe tõusu maksimaalne protsent ulatub isegi 17%. Trenni lõpuks, kui olin mõlemat tõusu võtnud juba 5x andis jalad ikka tublisti tunda.
Peale söömist oli aega natukenegi puhata, sest õhtul(kolmas trenn) oli plaanis teha vaid kerge taastav trenn. Nii sõitsingi poolteist tundi kergelt ja kerivalt, hoides pulsi madala. Täna sai siis sõidetud kokku 5h ja kerge hommikujooks. Mina olen igati rahul! - Hans
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar