Esimesed vigastused, puhkepäev ja filmimine
Hommikul ärgates oli väga ilus ilm - soe ja päikseline. Kahjuks mulle - Karlile varjutas seda üks tõsiasi - väljaväänatud jalg oli üle öö väga valusaks muutunud ning sõrm tegi ka aina rohkem haiget. Üritasin kiirelt enne rivistust ja hommikujooksu jalga venitada ning pärast venitust sain juba jala peale astuda ning kõndida oli normaalne, kuid hommikujooksule minnes jäin vendadest kiiresti maha, kuna jalg tegi haiget. Jooksu ajal üritasin sammu paremini seada ning valu oli väiksem, kuid siiski pingutusest oli pulss päris kõrge. Käisin ka pärast sööki arsti juures ning ta soovitas jalale puhkust anda. See sobis ideaalselt minu plaanitud puhkepäevaga. Kui vennad läksid trenni, läksin mina järve äärde võtsin kaasa oma ujumis-, päevitamisasjad ning tegevuseks sketchbooki ja filmimärkmikud. Kuna mul oli lõunasööginin aega 3 tundi ja selle aja jooksul oli vaja teha vaid kerge 23 minutit ujumist, siis sain pikalt lebotada, puhata ja Kurkal esimest korda vaba aja luksust nautida. Kuna mul oli plaanis teha lühike ujumine, kuna päike paistis ja veetemperatuur oli 20 kraadi (tegelikult usun, et 18 kraadi ja peamine vesi 20 kraadi), siis otsutasin ujuda ima kalipsota. Otseselt külm ei hakanud, kuid jahe tunne oli koguaeg nahavahel. Lisaks oli suurepärane tunne oli Vaikjärve ääres päikest võtta ja Eestimaa loodust imetleda.
Kolmandaks trenniks tegin kerge kerimise ratast, seega puhkepäeval ei teinudki ühtegi jõusaali, vaid kerge jooksu, kerge ujumise ja kerge ratta. Õhtul oli mega mõnus tunne. Pärast käisime veel Hansuga eepilisi rattakaadreid filmimas. Kuna ratast kohapealt on suhteliselt mõttetu filmida - ilusaid kaadreid ei saa, kuna rattur vihiseb kaadrist kiiresti läbi, siis küsisime mehaanik Teedult, et kas ta võiks mind auto peale võtta ja kas ta viitsiks siis koos minuga natukene Hansul trennis kaasas sõita. Tore mees, oli nõus ning nii sain ma ka oma suurimat kirget nii ägedalt ja ekstreemselt rakendada - love filmmaking!!! Alguses filmisin ma Hansu nii, et istusin kõrvalistmel, kerisin akna alla ja pistsin pea ja käe kaamera ning steadycamiga autoaknast välja. Kui kiirus läks 60 km peale, siis oli ikka päris äge tunne. Veel vingemaks läks siis, kui ma istusin "piruka" pagasnikusse ning jätsime ühe ukse lahti. Nii ma seal istusin pagasniku äärepeal, ei hoidnud kuskilt kinni ja filmisin Hansu kes mägedest ülesse ronis, autol sabas. Mõnel korral pidurdas auto päris äkiliselt ning mina, kes ma olin ainult filmimisele süvenenud ja olin unustanud kuskilt kinni hoida, oleksin peaaegu sõitvast autost välja kukkunud. Seda enam olin rahul, sest kaadrid mis saime olid suurepärased nind kogemus oli megavinge!
Õhtuks oli ka vigastused tagasi andnud ning seega on lootus järgmistel rasketel treeningutel endast maksimumi anda. Kõige olulisem on siiski jalg korda saada Kurka jooksul, kuna minu esimene triatlon on juba 12. juulil...
Kolmandaks trenniks tegin kerge kerimise ratast, seega puhkepäeval ei teinudki ühtegi jõusaali, vaid kerge jooksu, kerge ujumise ja kerge ratta. Õhtul oli mega mõnus tunne. Pärast käisime veel Hansuga eepilisi rattakaadreid filmimas. Kuna ratast kohapealt on suhteliselt mõttetu filmida - ilusaid kaadreid ei saa, kuna rattur vihiseb kaadrist kiiresti läbi, siis küsisime mehaanik Teedult, et kas ta võiks mind auto peale võtta ja kas ta viitsiks siis koos minuga natukene Hansul trennis kaasas sõita. Tore mees, oli nõus ning nii sain ma ka oma suurimat kirget nii ägedalt ja ekstreemselt rakendada - love filmmaking!!! Alguses filmisin ma Hansu nii, et istusin kõrvalistmel, kerisin akna alla ja pistsin pea ja käe kaamera ning steadycamiga autoaknast välja. Kui kiirus läks 60 km peale, siis oli ikka päris äge tunne. Veel vingemaks läks siis, kui ma istusin "piruka" pagasnikusse ning jätsime ühe ukse lahti. Nii ma seal istusin pagasniku äärepeal, ei hoidnud kuskilt kinni ja filmisin Hansu kes mägedest ülesse ronis, autol sabas. Mõnel korral pidurdas auto päris äkiliselt ning mina, kes ma olin ainult filmimisele süvenenud ja olin unustanud kuskilt kinni hoida, oleksin peaaegu sõitvast autost välja kukkunud. Seda enam olin rahul, sest kaadrid mis saime olid suurepärased nind kogemus oli megavinge!
Õhtuks oli ka vigastused tagasi andnud ning seega on lootus järgmistel rasketel treeningutel endast maksimumi anda. Kõige olulisem on siiski jalg korda saada Kurka jooksul, kuna minu esimene triatlon on juba 12. juulil...
Puhkepäev on mõnus, kuid siin tahaks endast ikkagi rohkem anda, seega ei suuda järgmist rasket trenni ära oodata...
Päevased söögikorrad - 100-meetrijooksud või maratonid?
Eile õhtul andis Alari mulle(Joelile) täpsed juhised edasisteks trennideks, mille järgi saan terve laagri trenni teha. Tänaseks päevaseks trenniks oli mul pikk rahulik jooks, mis oli väga mõnus kulgemine. Kuna ilm oli aga ülipalav ja ma unustasin kaasa võtta joogipudeli, tekkis trenni lõpu poole dehüdratsioon ja tunne, et olen justkui üle kuumenenud, mida näitas ka pulss, mis oli tavalisest kõrgem. Pikkade trennide ja kuumade suveilmade puhul on äärmiselt oluline, et oleks kaasas vett, millega saaks end jahutada ja peas müts! Üldiselt suviti trenni tehes on oluline oma võimeid mitte üle hinnata ja pigem teha trenni siis, kui päevane kuumus on juba taandunud või pole veel tõusma hakanud.
Õhtul tegin trenniks 35-minutilise soojendusjooksu ja staatilise jõutrenni, mis koosneb harjutustest kõhule, külgedele ja seljale.
Peale korralike trennide on siin toidukorradki justkui omaette trennid, sest süüa saab nii palju kui ise soovid ja söögid on siin tõepoolest ülihead! Naljakas asi selle juures on aga, et väiksemate laagrikaaslaste jaoks oleks tegu justkui mingi võistlusega, mitte pika ja rahuliku sööminguga, sest tihti lahkuvad esimesed juba 3-4 minuti jooksul. 10-15 minutiga on söökla praktiliselt tühi ja me lõpetame enda söögikorda veel järgnevad 15 minutit vähemalt, tundes, et oleksime justkui terve igaviku söönud, sest teised on juba ammu lahkunud.
Elu nagu Hispaanias
Hommikul tegin(Hans) tavapärase hommikujooksu, siis ujuma, siis venitused ja korralik kõhulihaste trenn. Päevane trenn oli pikk, tegin kaks korda Haanja-Võru-Rõuge-Kurgjärve ringi. Hea muusika ja ideaalne ilm andsid motivatsiooni juurde, erakordne tunne oli sõita ja meeleolu oli parim! :) Ülevalt Haanjast alla Võrru sõites tuli tõeline Hispaania flashback, sest maastik andis edasi sarnast meeleolu, päike säras taevas ja ilm oli meeletult kuum! Spidokas näitas päikese käes vahepeal lausa 34 kraadi, eks sellise ilmaga oli raske trenni teha ja raskeid tõuse võtta. Kerge tuuleiil tegi olemise vaid lihtsamaks. Lisaks vanade aegade meenutuseks on väga hea näha, kuidas tänu viimastele päikesepaistelistele päevadele on mu ratturipäevitus tagasi tulemas. Juba korralikud randid järgi. :D
Aga mu 3tunnisest trennist sai kogemata 3 pool tundi, teatavasti on mul raske mõistusele alluda, sest tahtejõud on niivõrd suur ja alati tahaks rohkem trenni teha. Tegelikult see ring oli lihtsalt veidi pikem, kui olin esialgu arvestanud ja kuna nägin, et nii saab täpselt 90km täis, siis olin ise olukorraga igati rahul.
Aga mu 3tunnisest trennist sai kogemata 3 pool tundi, teatavasti on mul raske mõistusele alluda, sest tahtejõud on niivõrd suur ja alati tahaks rohkem trenni teha. Tegelikult see ring oli lihtsalt veidi pikem, kui olin esialgu arvestanud ja kuna nägin, et nii saab täpselt 90km täis, siis olin ise olukorraga igati rahul.
Päeval sai jälle puhatud ja korraliku powernapi tehtud. Õhtune trenn oli enamjaolt kerge ja mõnus pooleteisttunnine. Nagu Karl juba ütles, siis esimese ringi sõitis Karl minuga kaasa ja filmis. Mille tõttu esimese ringi sai ikka korralikult kütetud ja tempot tehtud, aga ülejäänud trenni tegin rahuliku ja keriva, lasin jalgadel taastuda. Elu on siin tõeliselt mõnus ja mulle haigelt meeldib sedasorti rutiin, kõik täpselt nagu vanasti! Love it!
"Training never gets easier, you just get stronger."
Karl pärast ujumist "soojendusdressis", kurka loodust ja puhkepäeva nautimas ning päikest võtmas.
Esimesed vigastused. Murtud mees oma kämpa ees.
Hans ja Karl treeningfilmi jaoks üliägedaid rattakaadreid filmimas. #extremefilmmaking
Joel pärast päevast trenni ja suplust päikest võtmas
Joeli Kurka laagri treeningkava
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar