Laupäev 07. september: kontrolljooks

Rääkisime Alariga kehalises kasvatuses päev enne (reedel) läbi, milline peaks olema mu (Joeli) viimane arendav trenn, millega kontrollida enda taset ja SEB 10 km jooksu tempot.

Tegin kõigepealt 15 min soojendusjooksu 05:30 min/km tempoga ja siis nö „kontrollvõistluse“, mis pidi olema 6(-7) km pikk 03:(40-)45 min/km tempoga. Alari ütles, et teeksin pigem 6 km ja et tempo oleks võistlustempost umbes 10 sek aeglasem, kuid kui tuleb väga kergelt, võin tempot vaikselt tõsta ja viimase km 03:35 ka joosta, aga et kindlasti kiiremini ühtegi km ei jookseks.

Pidime laupäeval maale minema, kuid olime arvestanud nii, et teen trenni hommikul ära. Kahjuks polnud ma enda kella eelmisel õhtul enam üle vaadanud (seda soovitan siiski kõigil, kes järgmisel pühapäeval SEB-le või Nike Noortejooksule päev enne jooksma tulevad, enne teha, et võistlushommikul halba üllatust ei oleks) ning trenni tegema hakates nägin, et kella aku on tühi, mistõttu pidin selle laadima panema ning lõpuks trenni õhtul maale jõudes tegema.

Kontrolljooksu algus läks väga hästi, tempot oli kerge hoida ning tundsin, et tahaks isegi natuke kiiremini joosta, kuid hoidsin end siiski tagasi.

Kilomeetrite ajad eraldi võetuna:
1: 03:44

2. 03:44

3. 03:44

4. 03:41

5. 03:42

6. 03:42

Esimesed 4 km läksid väga kergelt, sellest olenemata et pool teest jooksin kruusateel, mis oli natuke harjumatu. Viienda km alguses hakkas mul aga paremast küljest väga tugevalt pistma. Alguses arvasin, et põhjuseks võis olla see, et 4.5. kilomeetril tegin järsu tagasipöörde, mille tõttu tempo natuke kõikuma lõi. Pistmine oli tekkis 5 km alguses väga äkiliselt ja siis tõmbas terve kõhu parempoolne piirkond krampi. Umbes 1.5 km pidin ikka väga pingutama, et tempot hoida, sest terve parem külg oli kõhu juurest väga valus. See oli väga suur pettumus, sest jõudu, kiirust ja kergust oli mul jalgades küllalt, tempot polnud pistma hakkamiseni üldse raske hoida ning arvan, et oleksin suutnud üsna kergelt ka viimase km võistlustempoga joosta, kuid valu tõttu ei hakkanud seda tegema.

TriSmile’il oli mul ka pistmisega probleeme (ja mõnes järgnevas arendavas trennis augusti alguses), kuid peaaegu kuu aega pole mul enam trennides pistmisega probleemi olnud. Aga eelmise nädala reedest (kui Karli ja sõbra Hendrikuga wakeparkis käisime) on mul parem küljelihas tugevalt valu teinud, kuid trennides pole see siiani tunda veel andnud, ei osanud arvata, et see kontrollvõistlust segama võiks hakata.

Rääkisin pärast trenni ka Alariga sellest probleemist (mis ausaltöeldes tuju natuke rikkus, sest siiani olin kõik trennid isegi kiiremini teinud, kui oleksin pidanud) ning ta andis erinevaid nõuandeid. Alguses ütles ta, et kui pistmine tuleb kõhust ja on toitumisega seotud, siis on oht, et see võib ka mind järgmisel nädalavahetusel segama tulla, kuid siis ütlesin, et valu tuleb rohkem küljelihasest, mille peale ta vastas, et kui asi on lihases, siis läheb järgmise nädalaga üle, oluline on seda lihast salviga määrida.

Pärast trenni kerge lõdvestav jooks ja lihaste venitamine-lõdvestamine, määrisin mõnd valutavat kohta ka hobusepalsamiga.